You are my only one...

Reedel siis oli minujaoks eriti lühikene koolipäev. Kõigest kaks tundi olin kohal peale seda hakkasin intsu juurde sõitma. Bussis juhtus veel igast asju. Üks mees, kes oli Mellistest peale tulnud , keset bussisõitu hakaks tal paha ja kukkus kokku-Kiirabi tuli kutsuda ja esmaabi ka anda.Mitte keegi ei osanud bussis midagi teha. Seega olin ma ainus.Ei teagi mis tal viga võis olla igaljuhul oli ta l'puks suhteliselt kontakti võimetu. ja higistas väga. Bussipealt maha minnes Bussijuht tänas ja ütles et olin väga tubli. Hea tunne oli, et õppinud olen esmaabi muidu olek ssama abitus olukorras nagu need teised.

Bussijaamas otsisin kohta kus saaksin käed ära pesta.Leidsin ka- nimelt bussijaama wc (endamisi vandudes, olin päris kuri, et pean 5 krooni maksma selle eest, et tahan käsi pesta- aga oli vaja , seega pidin ka selle viis krooni välja käima ainult tilga seebi ja liitri vee eest).Käed pestud said läksin piletit ostma . tahtsin 11.30 Bussile piletit sest see sõidab ainult 1h ja 50 min . Pileti sain ja siis ootasin kell sai juba 11.30 ja bussi ikka ei tulnud. JA sisi tuli kuskilt kõlarist. LUGUPEETUD REISIJAD 11.30 NARVA BUSS HILINEB. oeh.väljas oli ikka piisavalt külm ka ,et külm hakkaks.Ja siis kui ma olin juba tundaega ootanud ja siis öeldi alles, et buss ei väljugi. suht kurjaks ajas ikka.Pidin pileti ümber vahetama ja sain 12.35 bussile. See buss sõitis 2h ja 30 minutit. Lausa 40 minutit kauem pidin sõitma.see eest sain bussis ühe mõnusa uinungi lasta.

Jõhvi jõudes sain kohe põhimõtteliselt Voka bussipeale ka.Indrekuga rääkisin ka telefonis ta arvas,et me ei näe see nädalavahetus. Tegin talle üllatust Kui bussiga vokka sõitisin siis ta arvas,et sõidan koju. Ja siis kui ma tema juurde jõudsin Lasi Antsu mu sisse. Läksin Intsu ukse taha ja koputasin - andres veel hõikas, et tee uks lahti. Ja sisi seisin seal mina.:D Ausaltöeldes oli Indreku nägu selline nagu ta oleks kolli näinud ja korrutas ainult, et EI Ole VÕIMALIK või ,et SA TEED NALJA. Ta vist ei suutnud uskuda, et ma talle külla tulin.:) Ilmselgelt oli ta väga rõõmus. Ma vähemalt loodan,et oli.


Õhtupoole käisime veel kossu vaatamas.Ja niisama Jõhvis vanaema juures.Suht vaara läksime tuttu.Juba kell 10 äkki.Ärkasime kell 12 ja tsillisime niisama lükkasime koguaeg toa koristamist edasi:D Lõpuks ikka ära ei koristanud õhtul tegime koos süüa veel ja tuttu tagasi. Pühapäeval tudusime ka suht kümneni ja siis vedelesime niisama. Ühesõnaga ei teinud mitte midagi millest rääkida/kirjutada/jutustada.
Igaljuhul ära minek oli jälle kurb ja masendav. Raske on Indrekust eemal olla.
Aga igaljuhul on ta mulle kõige kallim. JA ma armastan teda kogusüdamest.

YOU ARE MY ONLY ONE.